Tartu Ülikooli Bioloogia-Geograafiateaduskonnas 2 praktika.

25. novembril käisime uuesti Tartu Ülikooli Bioloogia-Geograafiateaduskonnas. Alguses siis nägime tulemusi, mis me olime teinud eelmine kord. Katseklaasile sattunud ühest rakust oli saanud terve koloonia. Sellest järeldades, sain teada, et õhus leidub palju baktereid ja mikroobe. Kõigepealt tegelesime Lambda DNA-ga, lisasime sellele sinist vedelikku, et DNA oleks raskem, siis pandi see mingi elastsesse asjanduse avasse. Hiljem pandi UV-valgus käima ja lõike kohad tulid nähtavale. Praktika lõpupoole tuli üks naine, kes rääkis meile Kohtla-Järve tuhamägedest. Ta rääkis katsetest, mis ta seal teinud on. Oli pannud kasvama igasugused muruplatsid seal. Pika ajaga pidid kasvama need tuhamäed täis.

Tartu Õlletehas A.Le.Coq

19. novembril käisime Tartu A.Le.Coq õlletehases. Seal võttis meid vastu Ilmar Kõrgesaare ja tutvustas mis nad seal teevad, ajaloost ja õlle tegemisest. Alguses tehti meile seal väike tiir õlletehases. Mahutid mahutavad seal ligikaudu 80000 liitrit ära. Enamus töö teevad masinad seal ise ära. Suvel on tehakse tööd seal 24/7. Peale seda käisime me muuseumis. Seal räägiti õlle pruulimisest(1461.a). Siis nägime veel seal igasugu õllepudeleid mis on olnud läbi aegade. Hiljem näidati meile filmi tehasest ja asjadest ja anti proovida A.Le.Coq-i toodangut.

Tartu Ülikooli Bioloogia-Geograafiateaduskonnas 1 praktika.

18. novembril käisime Tartu Ülikooli Bioloogia-Geograafiateaduskonnas. Loengut pidas meile seal Kaarel, kes tutvustas meile mis siin üldse tehakse. Seal õpetati meid kasutama automaatpipette, DNA lõikumist. Kui selgeks olime saanud pipettide kasutamise, siis hakkasime DNA-d lõikuma. DNA lõikumisel läks meil vaja DNA-d, vett, ensüümi ja sobivat puhvrit(meil oli Nco I). Hiljem saime veel tunnis suust baktereid võtta ja panna nõu peale. Järgmisel tunnil vaatasime, kuidas bakterid paljunenud olid.

Trip EMÜ-sse.

Käisime 2. novembril grupiga siis EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis. Seal tegeletakse loomade uurimisega ja nende peal tehakse katseid. Tegeletakse veel loomade tervisega, loomageneetikaga seotud asjadega.

Algul peati meile seal väike loeng embrüotehnoloogiast ja kloonimisest ja millega üldiselt tegeletakse seal.
Kloonimine on protsess, kus üritatakse luua ühest organismist teist geneetiliselt sama organismi.
Embrüotehnoloogia tegeleb enamasti loomade kunstliku seemendusega.
* Esimene embrosiirdamine Walther Heape poolt aastal 1890.
Siis oli meil võimalus veel vaadata loomade sperme mikroskoobi all/arvutis.
Hiljem anti meile ülessane, kus tuli meil määrata ära mis arenguetapis rakk on.
Kursusest sain teada uusi teadmisi ja jäin rahule :)))

Algus

Minu nimi on Hans Tint, õpin 10c klassis. Seda blogi hakkan kasutama tehnoloogia alaste sissekannete tegemiseks.